Ületreeningu sündroom
ÜLETREENINGU SÜNDROOM
Treeninguga üritame tõsta sportlikku saavutusvõimet. Treening kutsub organismis esile homeostaasi häirumise, seepärast on puhkus peale treeningut oluline, et organism taas tasakaalu viia. See taastumine peale pingutust on niivõrd tugev, et viib organismi teatud ajaks paremasse seisundisse kui oli enne treeningut – superkompensatsioon. Kuid selleks peavad koormuse maht ja intensiivsus olema optimaalsed ja taastumisvahemik küllaldane.
“Puhkus on treeningu lahutamatu osa”
Teiselt poolt, kui kahe treeningu vaheline paus liialt pikk on, kaob ka superkompensatsiooni efekt. Taastumise kestvus pole kindel vahemik, see sõltub paljudest teguritest.
- treeningmeetodist
- sportlase treenitusest
- sportlase väsimusastmest
- sportlase vanusest
- sportlase taasstumiskiirusest
- spordialast
Paraku treenitakse sageli teise moto järgi, mis võib viia ületreeninguni.
“Mida tugevamini, seda parem” ????
Üleväsimuse tunnused on erinevad – jõu, vastupidavuse, kiiruse ja koordinatsiooni langus, sportlane tunneb pinget, väsimust, valu, lihasraskust jne. Sportlik töövõime ei tarvitse olla langenud, kuid sportlane eis suuda omandada uusi tehnilisi võtteid, lahendada taktikalisi ülesandeid.
ÜLETREENINGU OLEMUS
Kui organism enam täielikult taastuda ei suuda, tekibki ületreening, mis on seotud eeskätt hormonaalsete muutustega ja närvisüsteemi seisundiga. Tähtis osa on hüpotaalamusel, mis reguleerib vaimse ja kehalise stressi teket.
Samas ei ole treening alati ületreeningu tekke ainus faktor
- isiklikud probleemid
- eksamiperiood
- liialt sage võistluskalender
- toitumishäired
- kliimavahetus
- ajavööndi muutus
- infektsioonhaigused
- allergilised reaktsioonid
- kõrgmäestikutreening
- psüühilised probleemid
Sportlased treenivad tihti ja tugevalt, tekkivat väsimust tõlgendatakse sageli kui liialt...vähest treeningkoormust ja koormust suuurendatakse veelgi. Seetõttu saavad närvisüsteem ja hormonaalne süsteem liialt suure koormuse ja tekibki ületreening.
Ületreening on tasakaalu nihkumine treeningu, võistluste ja organismi taastumise vahel.
Ületreeningu esimesed tunnused on seotud sümpaatilise närvisüsteemi ülekoormusega
- puhkepulss kiirenenud
- kiire väsimine
- söögiisu langenud
- kehakaalu kaotus
- südamepekslemine
- sportliku tulemuse langus
- unehäired
- suurenenud ärrituvus
- kontsentratsiooni häirumine
- kiire higistamine
- treeninghuvi langenud
Sümpaatilise ülekoormuse esimeste tunnuste ilmnemisel tuleks treeningkoormust väga kiiresti langetada, seejärel probleem laheneb paari nädala jooksul.
Kui treeningut jätkata, areneb nn. parasümpaatiline ülekoormus
- treeninghuvi täiesti kadunud
- söögiisu taas normis
- puhkepulss on madal
- halvad sportlikud tulemused
- depressioon
- väsimus
- letargia
- madal vererõhk
- hüpoglükeemia
Sageli esineb parasümpaatilist vormi just vastupidavusalade sportlastel, taastumine võib kesta nädalaid – kuid.
Puhkeoleku pulsi kiirenemine 4 –5 lööki võib olla mittekülladase taastumise näitajaks !!!
Kontrollige alati hommikust pulsisagedust !!!
Alati tuleb arvestada ka võimalike haigustega
- aneemia – väsimus, kürge pulss, tulemuste langus
- infektsioonhaigused – viirusinfektsioonid,
- kilnäärme haigused, neeruhaigused, neerupealised
- südamehaigused, südamelihasepõletik
- algav suhkruhaigus
KOORMUSJÄRGNE TAASTUMINE
4 – 6 min – kreatiinfosfaadi depoo taastumine koormusjärgselt
20min – pulsi ja vererühu taastumine (vastupidavustreeningul aeglasem vahel)
20 –30 min – hüpoglükeemia normaliseerumine, süsivesikute manustamisel tõuseb kuni 10mmol/l
30 min – happe –aluse tasakaalu normaliseerumine, laktaat alla 2 mmooli/l
60 min – proteiini sünteesi taastumine koormatud lihases