Magneesiumist

 

Magneesiumipuudulikkus võib avalduda astmahoogude, isutuse ja luuhõrenemisena. Lastel ja noorukitel võib pidurduda kasv. Samuti võivad esineda lihaskrambid jäsemetes või emaka valulikud kokkutõmbed menstruatsiooni ajal. Inimene muutub liialt tundlikuks stressifaktorite suhtes.

Ühes uuringus võrreldi magneesiumitasemeid veres väsimussündroomi (KVS) all kannataval patsiendil ja 20 tervel inimesel. Kõigil KVS patsientidel tuvastati madalam magneesiumitase. Sellest leiust tulenevalt proovisid uurijad ravi magneesiumsulfaadiga, mida manustati 6 nädala jooksul. Vaatluse alla võeti 32liikmeline rühm KVS patsiente, kellest 15 liikmele manustati nimetatud ravimit. Magneesiumravi käigus tundsid 12 patsienti 15st energiataseme ja emotsionaalse seisundi märkimisväärset paranemist. Kõik paranemisnähud ilmnesid vere magneesiumitaseme normaliseerumisel. Samal ajal tundsid võrdlusrühmas, kes täiendavat magneesiumi ei saanud, teatavat paranemist ainult 3 patsienti 17st.

Veel on magneesiumipuudulikkuse nähtudena täheldatud närvilisust, unehäireid, segasusseisundeid, ärrituvust ja depressiooni. Ühest uuringust nähtus, et depressiooni all kannatavatel inimestel olid magneesiumitasemed oluliselt madalamad kui tervetel. Teisest uuringust selgus, et maniakaal-depressiivse psühhoosi depressiivses faasis patsientidel, kes said raviks liitiumisooli, tõusis meeleolu tase ainult neil, kel suurenes magneesiumi kontsentratsioon veres.

Magneesiumipuudulikkus võib soodustada ka selliseid günekoloogilisi häireid nagu premenstruaalsündroom ja menstruatsioonivalud. Raskemateks tagajärgedeks võivad olla mitmed südamehaigused nagu südame isheemiatõbi e südamelihase hapnikunälg ning sellega seotud infarkt; südamepuudulikkus, mitraalklapi rike ja rütmihäired, kuid ka alajäseme arterite sisekesta põletikust tingitud arterivalendiku ahenemine ja sellega seotud vahelduv lonkamine. Ka kroonilisel obstruktiivsel kopsuhaigusel (rühm kopsuhaigusi, millega kaasneb raskendatud hingamine) on seos madala magneesiumitasemega.

On täheldatud, et madala magneesiumitasemega kaasneb sageli HDL-kolesterooli e nn 'hea kolesterooli' langus, millega kaasneb südame isheemiatõve ohu tõus. Raskeks veresoonkonna ja kesknärvisüsteemiga seotud tagajärjeks on ajuinsult.

Magneesiumi abi

Kergemate ja mõõdukate hüpertooniatõve juhtumite korral võib vererõhu alandamisel abi olla suukaudsest magneesiumilisandi manustamisest. Juba annus 485 mg ööpäevas võib anda positiivseid tulemusi. Magneesiumi abil saab vähendada südameatakkide ja südame rütmihäirete järgset suremust.

Sageli piisab südamerütmi korrigeerimiseks 2 grammist magneesiumist.

Kuna migreeni tüüpi peavalud on sageli põhjustatud ajuveresoonte kramplikest kokkutõmmetest, siis magneesium on oma lõõgastava toime tõttu sobivaks vahendiks ka sellistel juhtudel. Migreenihaigetega on läbi viidud uuring, mille käigus 40 haigele süstiti veeni 1grammine annus magneesiumi. 35 patsiendil kadus valu 15 min jooksul pärast süsti ning neist mitte ühelgi ei kordunud valuhoog järgneva 24 t jooksul.

Raseduspatoloogias eineva kramptõve (eklampsia) korral kasutatakse standardravimina fenütoiini, kuid uuringud on näidanud, et magneesiumsulfaadi lihasesse süstimine toimib isegi tugevamini.

Euroopa teadlased on jõudnud järeldusele, et suu kaudu manustatav magneesium toimib paremini, kuna süstimisel väheneb magneesiumi tagasi-imendumine neerudes ja enamus magneesiumist läheb otse uriini. Samuti võivad magneesiumipuudulikkusega olla seotud neerukivitõbi, silma siserõhu tõus, kuulmislangus, lihasvalud kas koos verepildi muutuse või ilma selleta ning mõned raseduse komplikatsioonid.

Eelpool nimetatud riskigruppidel - suhkruhaigetel, alkohoolikutel, rasedatel, vanuritel, südame- ja kõrgvererõhuhaigetel - soovitatakse magneesiumitaset mõõta. Samas tuleb aga teada, et mõõtmine vereplasmas võib tuvastada ainult rasket magneesiumipuudulikkust. Ainult 1% inimorganismis leiduvast magneesiumist ringleb veres, ülejäänu on suhteliselt ühtlaselt luudesse ja pehmetesse kudedesse deponeeritud. Sellisele magneesiumipuudulikkusele kudedes on lihtne jälile saada. Veelgi tundlikumaks magneesiumitaseme näitajaks on selle mõõtmine punastes verelibledes.