Üldine tervislik seisund

Ettevaatus on tarkuse ema.

            Regulaarne  tervisekontroll aitab vältida haigestumisi, selgitab välja võimalikud riskifaktorid ja annab ülevaate Sinu kehalisest võimest. Ameerika Südameliidu (The American Heart Association) soovituste järgimine nõuab minimaalset aja- ning rahakulu ja annab Sulle tuntavat kasu. Mida siis kätkevad endas need soovitused?

            • Regulaarne tervisekontroll. Kuni 61. eluaastani kord 5 aasta jooksul, seejärel 2,5 aasta tagant.

            • Tervisekontrolli päevik. Nn. “haiguslugude kartoteek” garanteerib  objektiivse tagasiside Sinu tervislikule seisundile.

            • Vererõhu kontrollimine. Normaalse vererõhu korral iga 2,5 aasta tagant.

            • Vereplasma lipiidide sisalduse test. Kaasa arvatud kolesterooli ja triglütseriidide hulga määramine. Vere lipiidide sisaldusel on seos kehalise aktiivsuse ja südamehaiguste riskifaktoriga.

            • Glükoosi koormustest. Iseloomustab suhkru ainevahetust Sinu organismis. Kasutatakse varjatud suhkruhaiguse  avastamiseks.

            • Elektrokardiogramm (EKG). Südame rütmi kontrollimine. Kasutatakse südame rütmihäirete tuvastamiseks.

            • Rindkere röntgen. Südame ja kopsude kontrollimiseks.

Kolm tilka verd

            Vereproovi abil võib määrata nii Sinu arengut tippvormi suunas, kui ka saada olulist teavet  võimalikust riskifaktorist haigestuda aneemiasse või soodumust teatud tüüpi nakkustele.

            Soovitame tervisejooksjal arstlikus kontrollis käia kas konkreetses spordimeditsiini asutuses või siis kohaliku spordiarsti juures kuna tavaliselt on tervisejooksja testinäidud võrreldes tavakodaniku omadega “ebanormaalsed”. Spordiarsti asjakohased selgitused aitavad vältida võimaliku paanika tekkimist. Alljärgnevalt toome ära mõningad vereproovi näitajad, mis omavad jooksjale suuremat tähtsust.

            • Täielik veretest. Läbi selle testi saame teada valgete vereliblede arvu ja hemoglobiini kontsentratsiooni veres. Valgete vereliblede arv on üldtervisliku seisundi indikaator ning hemoglobiini testiga kontrollitakse aneemia võimalikkust ja punaste vereliblede arvu. Tavaline valgete vereliblede arv kuupmillimeetris on vahemikus 4,000 kuni 11,000; normaalne hemoglobiinitesti näitaja on meestel 14 - 18 grammi detsiliitris, naistel on see näitaja 12 - 16.

            • Kolesterool. Kõrge kolesterooli näitaja on peamine riskifaktor südameveresoonkonna haiguste tekkimisel. Enamus kardiolooge on arvamusel, et kolesterooli näitaja peaks olema alla 200. Kui Sinu testinäitaja on üle  200, tuleb välja selgitada, kui palju selles näitajas on kõrg-tihedusega lipoproteiini ehk “head kolesterooli” (HDL) vastukaaluks madala tihedusega  lipoproteiinile ehk “halvale kolesteroolile” (LDL). Mõnedel jooksjatel on kolesterooli näitaja normaalsest kõrgem. See on tavaliselt tingitud regulaarse harjutamise tagajärjel suurenenud nn. “hea kolesterooli” hulgast.

            • Lihase ensüümid. Ensüüm ehk ferment on biokatalüsaator, mis rakkudes, kehavedelikes ja seedekanalis põhjustab ning kiirendab ainevahetusprotsesse. Iga protsessi reguleerib spetsiifiline ensüüm. Kahe ensüümi - kreatiin-fosfokinaasi (KFK) ja laktaat dehüdrogenaas (LDH) - peegeldavad lihaskudede vigastusohtu. Nendest kahest on olulisem KFK näitaja: mida kõrgem ta on, seda suurem on võimalus vigastada lihaseid ja seda rohkem vajad Sa puhkust. KFK tase peaks jääma vahemikku 16 kuni 160 IU (international units) liitri kohta; LDH 90 kuni 190 IU liitri kohta.

            • Vereglükoosi kontsentratsioon tühjas kõhus. Kõrge näit võib  osutada suhkruhaigusele. Normaalne glükoosi taseme näitaja on vahemikus  65 - 110 grammi liitri kohta.

            • Elektrolüütide test. Elektrolüüdid, eriti kaalium ja naatrium peegeldavad Sinu organismi vee ainevahetust ning happeliste ja leeliseliste ioonide tasakaalu (pH taset) veres. Kuuma ilma või pika ja tugeva treeningu korral vajab Su organism rohkem elektrolüüte.

Nagu kivi südamel

            Kõrge vererõhk  on peamine riskifaktor südame veresoonkonna haiguste, insuldi ja neeruhaiguste korral. Terve inimese keskmine vererõhk on umbes 120/80. Teine number ehk diastoolne rõhk on arstide erilise huvi objekt. Kui see tõuseb üle  85, on põhjust muretsemiseks.

            Mõned riskifaktorid nagu sugu, vanus ja pärilikkus ei ole kontrollitavad. Kõigi teiste muutmine on meie võimuses:

            • Söö vähem soolast. See kahandab plasma hulka veres , mille tulemusena alaneb vererõhk.

            • Söö vähem rasvast. Arstide vahel puudub üksmeel, kuidas rasvase söömine täpselt mõjub vererõhu tõusule, kuid enamus asjatundjaid on seose olemasolus veendunud.

            • Alanda kehakaalu. Madalama kehakaalu puhul on jäsemetele vajalik verehulk väiksem ja see koormab Sinu vereringet vähem.

            • Harjuta regulaarselt. Füüsiliselt aktiivne eluviis, jooksmine sealhulgas, on väga hea ravim kõrge vererõhu alandamiseks.

            • Tee selgeks kõik oma meditsiinilised probleemid. Suhkruhaiguse, neeruhaiguste, alkoholismi ja rasvumisega kaasneb alati ka kõrge vererõhk.

            • Väldi stresse. Stress suurendab nn. stressihormooni - noradrenaliini teket, mis põhjustab veresoonte kokkutõmbumist.

            • Küsi vererõhu alandamiseks arstilt nõu. Üks võimalus on diureetikud, mis viivad vett organismist välja. Teine variant on beetablokaatorid, mis lõdvestavad kesknärvisüsteemi. Enne  ravimite manustamist pea kindlasti nõu arstiga .

            • Ära kasuta rasestumisvastaseid tablette.  Kõrge vererõhuga naistel ei soovitata kasutada rasestumisvastaseid tablette, kuna need võivad vererõhku veelgi tõsta.

Tervise huvides

            Kui soovid olla terve pealaest jalatallani, siis juhindu järgnevatest  nõuannetest.

            Rüht õigeks. Hea rüht aitab Sinu kehal korralikult töötada, muudab liikumise mugavamaks, aitab vältida vigastusi ja mõjub hästi üldisele enesetundele. Halva rühi puhul on Sinu luud ja lihased korrapäratud ning Sinu liigesed ja sidemed on pidevas ülepinges. Enamgi veel - vale rüht võib põhjustada üleväsimust, lihaspingeid ja mõnel juhul isegi teravat valu. Paljud inimesed, kes ei pööra tähelepanu  oma rühile, kannatavad hiljem krooniliste seljavalude all.

            Õige rühi leidmiseks tuleb ennast kõrvalt jälgida. Tõmba kujutletav sirgjoon läbi enda kõrva, õla, puusa, põlve ja pahkluu. See joon peab olema sirge. Järgnevalt peaksid Sa leidma kedagi, kes aitab  Sul kõrvalt pidevalt rühti jälgida. Sinu pea, õlad, selgroog ja puusad peavad olema ühel liinil. Normaalselt on seljal kolm kumerust: kergelt ettepoole kaelaosas, tahapoole turjaosas ja taas ettepoole selja alaosas. Hea rüht tähendab ühtlast, tasakaalustatud pingejaotust nende kolme kumeruse vahel.

            Kuna tugevad ja painduvad lihased - eriti alakehas, seljas ja jalgades  aitavad säilitada head rühti, peaksid jooksjad pöörama oma  treeningutel rohkem tähelepanu erinevatele venitus- ja jõuharjutustele. Ja kui Sa tunned seljas väsimust, tuleta meelde, mida ema Sulle rääkis: “Laps, istu sirgelt!”.

            Unetutele. Alljärgnevalt mõned Stanfordi Ülikooli Unehäirete Kliiniku nõuanded, mis aitavad Sul paremini öö üle elada:

            • Pea kinni reþiimist. Püüa ärgata ja magama heita iga päev ühel ja samal ajal, seda ka nädalavahetustel. Kui pead lugu lõunauinakust, siis proovi sedagi teha kindlal kellaajal.

            • Harjuta regulaarselt, kuid ära tee raskeid pingutusi enne magamaminekut.