Sõnaraamat

Aeroobne (aerobic): hapniku juuresolekul või osavõtul toimuv protsess. Hapnikku sisaldav keskkond.

Agar (agar-agar): kasutatakse geeli andva ainena farmaatsia- ja toiduainetööstuses ning mikroorganismide söötmete tahkestamiseks. Olemuselt punavetikatest pärinev liitsüsivesik. Kasutatakse lisaainetena (E406).

Alfahüdroksühapped ehk AHA-happed (a-hydroxyacids): looduslikud orgaanilised happed (nt. piimhape, glükoolhape, õunhape, sidrunhape jt). Kasutatakse toiduainetes konservantidena ja hapestajatena ning kosmeetikas kreemides (tõstetakse naha niiskusesisaldust, mis tagab naha siledama pinna). Eemaldavad naha pindmisi surnud rakke (sellel põhineb 'naha koorimine').

Alfatoksiinid (alfatoxins): mõnede hallitusseente (perekond Aspergillus) kuumutamisel vastupidavad toksiinid, mis võivad põhjustada maksakasvajaid.

Alkaloidid (alkaloids): tsüklilise ehitusega lämmastiku sisaldavad taimse päritoluga ühendid, millel on inimorganismile tugev füsioloogiline toime. Suurtes kogustes mürgine toime. Kindlates annustes on paljudel alkaloididel ravitoime. Tähtsamad alkaloidid on kofeiin, teobromiin, nikotiin, morfiin jne.

Alkohol (alcohol): etüülalkoholi ehk etanooli tavanimi. Saadakse suhkrute mikrobioloogilisel kääritamisel. Kääritatud jookide (sh. õlu, vein ja ka keefir, kali jne) komponent.

Allergeen, toiduallergeen (allergen; food allergen): reeglina toiduvalk, mis põhjustab antud toidu suhtes ülitundlikel inimestel immuunsüsteemi reaktsiooni. Toiduaine võib sisaldada mitmeid toiduallergeene.

Allergia, toiduallergia (allergy; food allergy): inimorganismi ülitundlikkus, mis avaldub spetsiifilise või mittespetsiifilise immuunvastusena toidukomponendile (-tidele).

Aminohapped (amino acids): jaotatakse asendamatuteks (essentsiaalseteks) ja asendatavateks (mitteessentsiaalseteks). Orgaanilised happed (sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma).

Anaboolne (anabolic): sünteesi soodustav ühend (nt hormoon) või sünteesiprotsess organismis.

Anaboolsed steroidid (anabolic steroids): ühendid (enamasti sünteetilised steroidid), mis stimuleerivad inimkeha valkude sünteesi (kasutatakse pärast ulatuslikke põletusi ja operatsioone, kasvupeetuse, rahhiidi ja osteoporoosi ravis, aga ka tippspordis).

Anaeroobne (anaerobic): hapnikuta toimuv protsess (nt alkoholkäärimine) või hapnikuvaba keskkond.

Androgeenid (androgens): meessuguhormoonid, millede tüüpesindaja on testosteroon (see on anaboolne steroid nii meestele kui naistele).

Aneemia (anemia): kehvveresus (erütrotsüütide vähesus ja/või neis esineva hemoglobiini vaegus). Enamus aneemiaid on tingitud erütrotsüütide sünteesiks vajalike toitainete puudusest, eeskätt raua, vitamiin B12 ja foolhappe või teiste vereloomeks vajalike komponentide defitsiidist.

Anoreksia (anorexia nervosa): psüühilis-somaatiline toitumishäire. Levib eeskätt noorte naiste seas (vanuses 15...25 aastat). Seda iseloomustab keeldumine toidust ja haiglaslik hirm kaalu juurdevõtmise suhtes. Haigustunnusteks on eluohtlik kõhnus ja naistel vähemalt kolme menstruatsioonitsükli ärajäämine. See toitumishäire on enesetapu üks põhjustest.

Antigeen (antigen): inimorganismi jaoks kehavõõras aine (enamasti valkaine), mis põhjustab antikehade teket (immuunvastust).

Antioksüdant (antioxydant): aine/ühend, mis juba väga madalas kontsentratsioonis suudab takistada, vältida või likvideerida vabade radikaalide toimet (nt vitamiin E, C, karotenoidid, kusihape, vereplasma albumiin, mitmed sünteetilised ühendid jne). Toidu lisaainete puhul tähistatakse enamikku antioksüdante koodidega E 300...E 330:

Asendamatud aminohapped (essential amino acids): inimorganism peab nende vajamineva koguse saama toiduga, kuna organismis ei toimu nende moodustumist (need on fenüülalaniin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin). Vajalikud valkude sünteesiks ja mitmete ühendite moodustamiseks.

Asendamatud rasvhapped (essential fatty acids): need on kaks polüküllastamata rasvhapet (linoolhape ja alfa-linoleenhape), mille sünteesi ei toimu inimorganismis ja neid peab saama toiduga.

Askorbiinhape (ascorbic acid): see on vitamiin C (vajatakse kui antioksüdanti ja ka sidemete, kõhre, luude, kapillaaride, naha, igemete jne normaalseks arenguks). Antioksüdantse lisaainena (E 300) kasutusel toidu- ja kosmeetikatööstuses.

Aspartaam, E 951 (aspartame): energiavaene sünteetiline magustaja. Kasutatakse erinevate toitude ja jookide magustamisel. Aspartaam on aminohapete aspartaadi ja metüülitud fenüülalaniini liitühend. Ohtlik fenüülketonuurikutele. Temperatuuritundlik.

Atsesulfaam K, E 950 (acesulfame K): toiduenergiat mitteandev sünteetiline magustaja. Omab koostoimet teiste magustajatega. Temperatuurikindel.

Asovärvid (azocolorants): looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga värvained, mis võivad ülemäärasel tarbimisel ülitundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. Siia kuuluvad näiteks tartrasiin (E 102), kinoliinkollane (E 104), asorubiin (E 122), võlupunane (E 129), briljantmust (E 151) jt värvained.

Beeta-karoteen (beta-carotene): taimne pigment, mis on inimorganismis vitamiin A eelühendiks. Kasutatakse antioksüdantse lisaainena (E 160) ja kollase värvainena toidu-, kosmeetika-- ja ravimipreparaatides.

Bensoehape, benseenhape (benzoic acid): pohlades, jõhvikates jm esinev aromaatne orgaaniline hape. Toiduainetööstuses kasutatakse bensoehapet (E 210) konservandina, sest nii bensoehapppel kui ka tema sooladel (bensoaatidel) on happelises keskkonnas tõhus mikroobe hävitav toime.

Bioflavonoidid (bioflavonoids): flavonoidide (taimsete pigmentide) need esindajad, millel on olemas märkimisväärne bioaktiivsus inimorganismis (nt kvertsetiin, rutiin, kurkumiin, aga ka taimsed steroidse toimega ühendid genistein, daidzein jt).

Buliimia (bulimia nervosa): psüühilis-somaatiline toitumishäire. Seda iseloomustab suurte toiduhulkade tarbimine lühikese aja vältel (piltlikult õgimine), toidu tahtlik väljaoksendamine, enesekontrolli puudumine õgimisperioodil, pidev kehakaalu jälgimine.

Cis-rasvhapped (cis-fatty-acids): looduslikus toidus ja inimorganismis totaalses ülekaalus olevad küllastamata rasvhapped. Kaksikside (-med) on cis-paigutusega.

Dieet (diet): kasutatakse vähemalt kolmes tähenduses. Esiteks, ravitoitluse vorm (kas kaalu alandamiseks või suurendamiseks), määratakse raviotstarbeliselt või profülaktiliselt. Teiseks, isiku poolt ise kehtestatud ja järgitud toitumisreziim. Kolmandaks, dieet on toitumine üldse.

Diureetikum (diuretic): organismist vett ja mineraalsooli väljutava toimega ühendid (sh mitmed ravimid). Suurendavad uriini eritumist.

Eeterlikud õlid (etherial oils): lenduvaid ühendeid (sh ka eetreid ja estreid) sisaldavad taimsed õlid, millel on tugev lõhn, kõrvetav maitse ning mikroobide elutegevust pidurdav toime. Eeterlikke õlisid sisaldavad taimede viljad (vanill), viljakoored (apelsin), seemned (sinep), lehed (piparmünt), õied (lavendel), juured (kalmus). Kasutatakse kosmeetikatööstuses ja toiduainete tööstuses lõhna ja maitseainetena. Omavad ravitoimet.

Elastiin (elastin): rakuvälisaine venimisvõimeline valk. Elastiinirikkad on venivad/kokkutõmbuvad veresoonte seinad, kopsud, sidemed, nahk. Elastiini kasutatakse nahahoolduskosmeetikas.

Emulgaatorid (emulgators): ühendid, mida kasutatakse kahe mitteseguneva komponendi (nt vesi ja rasvad) ühtlaseks seostumiseks. Näiteks toiduainetes (majoneesides, margariinides) ning kosmeetikas kreemides (annavad ka niisutava toime). Kasutatakse peamiselt rasvhapete mono- ja diglütseriide (E 471).

Energiajoogid (energy drinks): energiajoogid on suhkrut, kesknärvisüsteemi stimulaatoreid ja vitamiine jt komponente sisaldavad joogid, millel on ergutav, teovõimet ning vastupidavust tõstev toime organismile ja seda just suurte koormuste korral.

Ensüümid (enzymes): valgulised biokatalüsaatorid elavas organismis, mis viivad läbi biokeemilisi reaktsioone kehas olevates tingimustes (temperatuur, keskkonna pH). Toidu lisaainete hulgas tähistatakse ensüüme koodidega alates E 1100 (nt lüsotsüüm, E 1105).

Eritoit (special food): toit tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele, tal on tavatoidust erinev koostis või on valmistatud eritehnoloogia alusel (eritoit on ka imiku- ja väikelapsetoit). Peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil.

Fosfolipiidid (phospholipids): rakumembraani karkassi ehitusmaterjal. Toiduainetele lisatakse neid emulgaatoritena (nt E 322 letsitiin). Kasutatakse ka pesemisvahendites toimeainetena. Keemiliselt on nad liitlipiidid.

Fruktoos (fructose): puuviljasuhkur (rohkesti puuviljades ja mees). Oluliselt magusam kui lauasuhkur. Toiduainetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. On inuliini ehitusüksus.

Funktsionaalne toit (funcitonal food): see on toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime (nt linaseemnete või kibuvitsamarjadega rikastatud toit, seedimisresistentset tärklist sisaldav toit, probiootikume sisaldav toit jne).

Fütontsiidid (phytoncides): lenduvad taimse päritoluga fenoolsed ühendid, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevuse pärssiv toime (nt küüslaugu, sibula, rõika ravitoime põhineb paljuski fütontsiididel).

Galaktoos (galactose): piimasuhkru laktoosi komponent (süsivesik). Levinud loomorganismides, eriti imetajates.

Glasuurijad (glazing agents): ühendid, mis katavad toiduaine välispinna läikiva kihiga, takistavad veekaotust ning mikroobide sissetungi toiduainesse. Näiteks mesilasvaha (E 901), karnauubavaha (E 903).

Glutamaadid (glutamates): lõhna- ja maitsetugevdajad, mida kasutatakse toidu lisaainetena (mononaatriumglutamaat, E621), (monokaaliumglutamaat, E623), (monoammooniumglutamaat, E624), (magneesiumglutamaat, E625). Aminohappe glutamiinhappe (E620) soolad.

Glütserool (glycerol): kreemidesse lisatuna aitab glütserool niisutada/pehmendada nahka. Toiduainetes kasutatakse glütserooli (E422) niiskusesäilitajana. Keemiliselt mitmealuseline alkohol.

Glükogeen (glycogen): reservsüsivesik inimorganismis (nim ka loomseks tärkliseks; esineb maksas ja lihastes). Ta on veresuhkru (glükoosi) lühiajaline varu.

Glükoos (glucose): viinamarjasuhkur (puuviljades ja marjades). Ta on paljude liitsüsivesikute (tärklis, tselluloos jt) ehitusüksus. Kui räägitakse veresuhkrust, mõistetakse sellena glükoosi hulka veres.

Glükosiidid (glucosides): kompleksed, enamasti taimse päritoluga ühendid, enamasti monosahhariidide derivaadid (mitmed glükosiidid on südameravimid).

Geneetiliselt modifitseeritud toit (genetically modified food): toit ja toidu komponendid, mis sisaldavad geneetiliselt modifitseeritud organisme (GMO) või on valmistatud geneetiliselt modifitseeritud organisme sisaldavates komponentidest, kuid need toidud ise ei sisalda geneetiliselt modifitseeritud organisme (vt ka uuendtoit).

Hambakaaries (dental caries): häire, mis haarab hamba kõvakudesid, põhjustades nende lagunemist. Hambakattu kogunenud bakterid muundavad toidusuhkrud (nt sahharoosi) orgaanilisteks hapeteks. Viimased lagundavad hambakudesid. Kariogeensus näitab toidu või joogi võimet põhjustada kariogeenseid koldeid.

Hapupiimatooted (fermented milk beverages): nii nimetatakse piimast piimhappelise käärimise või segakäärimise tulemusena saadud toiduaineid. Siia kuuluvad jogurt, keefir, hapendatud pett, erinevad hapupiimad jne.

HDL (high-density lipoprotein): veres ringlevad väikesed ja suure tihedusega osakesed (partiklid), mille üks ülesanne on kolesterooli tagasitransport kudedest maksa.

Hemoglobiin (hemoglobin): punase värvusega raudasisaldav valk erütrotsüütides, mille põhiülesanne on hapniku transport kopsudest kudedesse.

Rasvad (fats): lihtlipiidid (glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid). Olekult toatemperatuuril kas tahked (searasv, või) või vedelad (taime- või kalaõlid).

Rasvaasendajad (fat substitutes): kasutatakse toiduainetes seeduva toidurasva hulga vähendamiseks. Valmistatakse tärklise, süsivesikute, valkude jt ühendite baasil (nt Stellar, StaSlim, Simplesse, Olestra).

Rasvkude (adipose tissue): rasvarikastest rasvarakkudest koosnev kude. Esineb inimorganismis valge rasvkoena ja pruuni rasvkoena (viimane on iseloomulik ja vajalik imikueas).
Ülemäärane rasva (triglütseriidide) talletumine rasvarakkudes ongi rasvumine.

Rasvlahustuvad vitamiinid (fat-soluble vitamins): vitamiin A (retinoolid), D (kaltsiferoolid), E (tokoferoolid), K (naftokinoonid), Q (ubikinoonid, koeensüüm Q) ja F (linool- ja alfalinoleenhappe segu) on rasvlahustuvad.

Rasvumus (obesity): ülemäärasest rasvahulgast tingitud liigne kehakaal (kehamassi indeksi väärtus on suurem kui 30). Kehamassi indeks on kehakaalu (kg) suhe pikkusesse (pikkus võetakse meetrites ja ruutu). Normaalse kehakaalu puhul jääb indeksi väärtus vahemikku 19...25. Rasvumuse põhjuseks on enamasti väärtoitumine, harvem ainevahetushäire.

Reaktiivsed hapniku osakesed (reactive oxygen species, ROS): Hapnikku sisaldavad vabad radikaalid jt reaktiivsed osakesed. Väga väikestes hulkades hädavajalikud inimorganismi talitluses. Nende taset ja talitlust inimorganismis reguleerib/kontrollib antioksüdantne regulatsioonisüsteem (vt antioksüdandid; oksüdatiivne stress; vabad radikaalid).

Sahhariin (saccharine, E 954): ajalooliselt vanim, toiduenergiat mitteandev sünteetiline magustaja. Liigsetes hulkades annab ebameeldiva metallimaitselise maitseaistingu.

Sahharoos (sucrose): magusamaitseline süsivesik (disahhariid), mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. Toodetakse suhkrupeedist ja suhkruroost. Kaubanduslik nimetus suhkur.

Seedimine (digestion): makrotoitainete lõhustumine (hüdrolüüs) seedekulglas imenduvateks osisteks.

Segatoitlane (omnivorous): normaalne füsioloogiline toitumisviis, mis rahuldab inimorganismi toitelised vajadused ja kus tarbitakse nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Taimne osa peaks olema keskmiselt 75...85%, loomne osa 15...25%.

Sekvestrandid (sequestrants): ühendid, mis seovad toiduainetes erinevaid metalliioone, moodustades nendega püsivaid komplekse. Siia kuuluvad nt naatriumfosfaadid (E 339), naatriumglükonaat (E 576) jne.

Serotoniin (serotonin): närviimpulsi ülekandeaine, stimuleerib peensoole talitlust ja silelihaste kokkutõmbeid, melatoniini eelühend. Leidub banaanides, ðokolaadis, nõgestes jne.

Sidrunhape (citric acid): taimse päritoluga orgaaniline hape. Esineb ka inimorganismis. Sidrunhapet (E 330) lisatakse toiduainetele hapestajana. Antioksüdantsete omaduste tõttu lisatakse ka kosmeetikatoodetesse (pikendab nende säilivust). Kuulub AHA-hapete hulka.

Siider (cider): see on puuviljamahla või selle kontsentraadi kääritamisel moodustunud vähese gaasisisaldusega, lahja alkohoolne jook. Toorainena kasutatakse ammustest aegadest kõige rohkem õunamahla, kääritajate rollis on pärmid.

Simplesse (simplesse): kunstlik rasvaasendaja, mida valmistatakse munavalge ja piima valgu dermodenatureerimisel ja üliväikesteks ümmargusteks osakesteks muutmisel. Simplesse välimus meenutab rasvad. Vähendab toidu üldist kalorite hulka (1 gr seda ainet annab veidi üle 1 kcal). Ei sobi küpsetamiseks ja praadimiseks. Tööstuses kasutatakse jäätise, majoneesi, jogurti, margariini, salatikastmete valmistamiseks).

Sorbiinhape (sorbinic acid): orgaaniline hape, mida looduses on rohkesti pihlaka viljades. Vesilahustuvus on suhteliselt väike. Sorbiinhappe soolasid nimetatakse sorbaatideks. Toiduainetetööstuses kasutatakse konservandina (E 200), sest nii sorbiinhappel kui ka tema sooladel on pärm- ja hallitusseente elutegevust pärssiv toime.

Sorbitool (sorbitol): magusamaitseline alkohol (tekib glükoosist). Kasutatakse toiduainetetööstuses energiatandva magustajana (E 420), inimestele, kelle normaalne süsivesikute ainevahetus on häiritud.

Stabilisaatorid (stabilisers): ühendid, mis võimaldavad säilitada mitmest erinevast faasist (nt vesi ja rasv) koosneva toiduaine püsiseisundit (näiteks polüvinüülpürrolidoon, E 1201). Kasutatakse koos emulgaatoritega.

Suhkruasendajad (sugar substitutes): toitvad magustajad. Jagunevad 2 rühma: magusad polüalkoholid (mannitool, sorbitool, ksülitool, maltitiool) ja valgulise või peptiidse olemusega magusamaitselised ained (taumatiin, monelliin, aspartaam).

Sünteetilised lisaained (synthetic food additives): looduses mitteesinevad inimese ainevahetusele kehavõõrad ühendid, mille liigsel ja kestval tarbimisel võivad ülitundlikel indiviididel kujuneda tervisehäired. Siia kuuluvad nt asovärvid (vt vastav termin).

Süsivesikud (carbohydrates): makrotoitained. Jagunevad monosahhariidideks (glükoos, fruktoos jt), oligosahhariidideks (sahharoos, laktoos jt) ja polüsahhariidideks (tärklis, tselluloos, inuliin, glükogeen, kitiin jt).

Zelatiin (gelatin): loomse päritoluga valk, mida saadakse kollageeni keetmisel. Madalatel temperatuuridel tema vesilahus geelistub, kõrgematel temperatuuridel vedeldub. Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket.

Taumatiin (taumatin): taime Thaumatococcus danielli viljadest isoleeritud magusamaitseline valk (E 957). Kasutatakse närimiskummide magustajana, sobib lagritsamaitselembelistele.

Tauriin (taurine): rinnapiimas ja lihas leiduv väävlit sisaldav aminohape, oluline imikute toitesegude komponent. Leidub loomses ja puudub taimses toidus. Tauriini üks omadus on kesknärvisüsteemi stimuleerimine, mistõttu on kasutusel ka energiajookides.

Teratogeenid (teratogens): bioloogilised, füüsikalised ja keemilised mõjurid, mis alates teatud hulgast põhjustavad lootelisi mittepärilikke väärarenguid.

Ternespiim (colostrum): ternespiim eritub poegimisjärgselt esimestel lüpsidel. Ternespiimas on rohkem valke, lipiide ja vitamiini A võrreldes tavalise piimaga. Samas on ternespiimas vähem laktoosi kui tavalises piimas. Ternespiim on kasutusel mitmesuguste haiguste ravil, sest temas sisaldub rohkesti erinevaid kaitsevalke. Kasutatakse ka kosmeetikatööstuses, sest sisaldab nahka parandava toimega kasvufaktoreid.

Trans-rasvhapped (trans-fatty acids): esinevad looduses ja inimorganismis vähesel määral. Trans-rasvhapete liigtarbimine soodustab ateroskleroosi. Rasvhapped, milles kaksikside (-med) on trans-paigutusega.

Toiduained (food-stuffs): taimse või loomse (üksikjuhul ka mineraalse) päritoluga saadused, mida inimene tarvitab töödeldud või töötlemata kujul toiduks ja mida inimene suudab seedida.

Toidu glükeemiline efekt (glycemic effect of food): iseloomustab, kuivõrd suureneb veresuhkru nivoo söömisjärgselt ja kui kiiresti organism normaliseerib veresuhkru taseme. Sõltub tärklise, valgu, lipiidide, kiudaine ja suhkru hulgast ja vahekorrast toidus ning toidu olekust (vedel, kuiv, pasta, jäme- või peenjahvatus).

Toidu värvained (food colours): ühendid, mis kas värvivad toiduaine või tugevdavad toidu looduslikku värvust. Toidu lisaainete jaotuses tähistatakse neid koodidega E 100...E 199.

Toitained (nutrients): toiduainete komponendid (koostisosad), mis seedekulglas vabanevad toiduainetest, seeduvad ja imenduvad (süsivesikud, lipiidid, valgud, vesi, mineraalained, mikroelemendid, vitamiinid).

Tokoferool (tocopherol): vitamiin E vormide tavaline üldnimetus. Vitamiin E on oluline antioksüdant (lisaainena E 306... E 308).

Triglütseriidid (triglycerides): see on rasvade teine nimetus (nad on glütseroolist ja kolmest rasvhappest moodustunud estrid). Esinevad organismis varurasvana ja raku ehitusainena. Või, veise-, sea-, kanarasv, toiduõli koosnevad põhiliselt triglütseriididest.

Tseramiidid (ceramides): kasutatakse kreemide ja ðampoonide koostiskomponendina naha ja juuste seisundi parandamiseks (liitlipiidid).

Tsüklamaat (cyclamate): sünteetiline, väga intensiivse magusa maitsega magustaja (E 952), mida organism ei lõhusta (st temast ei saa kaloreid).

Täisväärtuslikud valgud (biocomplete proteins): sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavas koguses ja vahekorras. Täisväärtuslikud on muna, piima, juustu ja liha valgud.

Uuendtoit (novel food): sisaldab geneetiliselt muundatud organisme (GMO) või koosneb neist, on saadud GMO abil, kuid ei sisalda neid; on tahtlikult muudetud molekulaarehitusega; koosneb (või on eraldatud) mikroorganismidest (vetikatest, seentest) või on valmistatud seni ulatuslikult kasutamata toidutoormest; valmistatud tavapärasest erineva tehnoloogiaga, mis põhjustab toidu struktuuri olulist, toiteväärtust

Enamkasutatavad    E-ained

 E 100... E 199

  vt asovärvid, beeta-karoteen, looduslikud toiduvärvid, toidu värvained;

 E 200... E 299

 vt bensoehape, konservandid, loodusidentsed lisaained, piimhape, sorbiinhape;

 E 300... E 330

 vt antioksüdant, askorbiinhape, fosfolipiidid, letsitiin, loodusidentsed lisaained, tokoferool;

 E 339

 vt sekvestrandid;

 E 406

 vt agar, paksendajad;

 E 407

 vt karrageen;

 E 410

 vt looduslikud lisaained;

 E 414

 vt paksendajad;

 E 420

 vt sorbitool;

 E 421

 vt mannitool;

  E 422

 vt glütserool;

 E 460...E 466

 vt kiudained, mahuained;

 E 471

 vt emulgaatorid;

 E 500, E 503

 vt kergitusained;

 E 516

 vt jahu töötlemisained;

 E 530, E 552

 vt paakumisvastased ained;

 E 576

 vt sekvestrandid;

 E 620...E 625

 vt glutamaadid, lõhna- ja maitsetugevdajad;

 E 900 v

 t vahutamisvastased ained;

 E 901, E 903

 vt glasuurijad, looduslikud lisaained, vahad;

 E 927

 vt karbamiid;

 E 939, E 941

 vt pakendusgaasid;

 E 950

 vt atsesulfaam;

 E 951

 vt aspartaam;

 E 952

 vt tsüklamaat;

 E 954

 vt sahhariin;

 E 957

  vt taumatiin;

 E 965

 vt maltitool;

 E 967

 vt ksülitool;

 E 1100, E 1105

 vt ensüümid;

 E 1201

 vt stabilisaatorid.