Conconi test

 

Conconi on töötanud välja testi, mille abil saab anaeroobset läve määrata ilma laktaadi vereanalüüsita. Tegemist on astmelise koormusega testiga vastupidavuse määramiseks. Test põhineb seaduspärasusel, et koormuse tõus on lineaarne pulsi tõusuga vahemikus 120 – 170, vahel ka 190 l/min.

Vastavat punkti nimetatakse deflekatsioonipunktiks (“murdenurgaks”) ja tähistab aneroobse ainevahetuse sisselülitumist. Vastav murdenurk on punkt, millest alates tekib ulatuslik vere piimhappe tõus. Murdenurk on enam –vähem 4 mmooli/l juures.On kasutusel just vastupidavusaladel ja eeskätt jooksus ja jalgrattaspordis.

Conconi test veloergomeetril

Vähem treenitud alustavad veloergomeetril koormuselt 50W ja koormus tõuseb 10W võrra. Treenitud sportlased alustavad 100W ja koormus kasvab 20W võrra pidevalt.

Conconi jooksutest

Testi võib läbi viia nii tretbaanil kui ka staadionil/spordihallis. Koormus tõuseb iga 200m lõigu järgselt, seejuures peab järgima täpset aega ja lõigu pikkust. Algaste tuleks valida nii, et sportlane suudaks vähemalt 8 koormusastet (=1600m) läbida.

Näide: kui 10km aeg on 32 – 38min, peaksid alustama jooksukiirusega 12 km/t (60 sek -  200m).

Paremini treenitud valivad kõrgema, nõrgemini treenitud madalama algtempo.

Olenemata algtempost suureneb jooksukiirus igal astmel 0,5 km/t võrra.

 

-         Test algab 15 –20min soojendusjooksuga

-         iga 200m järel tuleb järgmine lõik joosta 2 -3sek  kiiremini, seejuures joostakse testi algul 2 –3sek, testi lõpul aga 1 –2sek kiiremini.

-         Stardipunktist möödudes teatab sportlane oma mõlemad pulsid

-         Kogu jooksuaeg on 10 –12min, optimaalne oleks 2400m –3200m

Iga lõigu järgselt fikseeritakse jooksuaeg ja pulss (pulsitestriga). Test lõpeb, kui sportlane ei suuda etteantud tempot enam säilitada. Täpsemaks tempo säilitamiseks kasutatakse

  1. markeeringu (“jänes”) kasutamist iga 10m või 20m järgselt
  2. markeering iga 50m järgselt ja jooksutempot tõstetakse vastava tabeli alusel.

Vastava programmi /ka Polar tester) või käsitsijoonise abil kantakse pulsiväärtused ja jooksuajad vastasse graafikusse ja murdumisnurga abil määratakse vajalik – deflekatsioonipunkt.

Mida kõrgem on vastav punkt, seda suurem on vastupidavus. Head vastupidavust iseloomustab ka peale vastavat murdenurka läbitud lõikude arv. Kui peale murdenurka on nii pulsi tõus kui jooksuaeg sisuliselt sama, on ka aeroobne töövõime madal.

Kui sportlased sooritavad 4 – 6 nädala jooksul korduvalt Conconi testi, võivad esineda aja–pulsi kõverates järgmised dünaamikad:

1. Nihe paremale

Aja – pulsikõvera nihe paremale iseloomustab vastupidavuse kasvu, süda töötab sama koormuse juures aeglasemalt ehk organismi ökonoomsus on paranenud.

2.Järsk nihe

Võib esineda, kui sportlased on just lõpetanud aeroobse ettevalmistusperioodi ja läinud üle intensiivsetele treeningutele.

3. Lame nihe

Näitab suunda põhivastupidavuse suurenemisele. Esineb just peale kindlasuunalist vastupidavuse arendamist. Õldiselt on lame nihe iseloomulik pigem vanematele sportlastele ja maratonijooksjatele, aga mitte niivõrd noortele ja keskmaajooksjatele.

4.Nihe puudub

Esineb just madala anaeroobse võimekuse puhul, enamasti on laktaadi näitajad ka siis alla 4 mmooli/l.