Sport külmas kliimas

 

 

Sport külmas kliimas kutsub organismis esile soojusekaotuse, juhul kui see on suurem sooojuse tekkimisest - hüpotermia tekke. Hüpotermia võib tekkida ka mõõdukalt külmal päeval joostes aeglases tempos, või kui ilm treeningu käigus külmeneb. Hüpotermial on nii tervisele kui töövõimele negatiivsed tagajärjed. Võib esineda ka algajatel maratonijooksjatel, kes joostes distantsi teise poole tunduvalt aeglasemalt, kuid samas ei suuda organism külma ja tuulise ilma tõttu säilitada normaalset kehatemperatuuri.

 

Hüpotermia esimesed tunnused on

-         külmavärinad

-         lõdisemine

-         uimasus

-         liigutuste koordineerimatus

Kehatemperatuuri edasine langus kustub esile küll lõdisemise peatumise, kuid lisanduvad

-         suur uimasus

-         lihasnõrkus

-         orientatsioonikaotus

-         teadvuse kaotus, kui temperatuur langeb alla 30 kraadi.

 

Kerge hüpotermia  33 –35 kraadi

-         külmavärinad

-         lõdisemine

-         suur külmatunne

-         uimasus

-         lihasspasmid

-         raskus liigutuste sooritamisel.

 

Ravi - sportlane soojendada üles enda kehasoojuse abil, kui väsimus pole suur ja sportlane suudab jätkata – minna külmavarju, panna selga kuivad riided

Mõõdukas hüpotermia 30 –33 kraadi

-         lõdisemine võib peatuda

-         mitteloomulik käitumine

-         ülemäärane väsimus

-         ärrituvus

-         depressioon

-         halb otsustusvõime

-         orientasiooni puudumine

-         jäigad lihased

-         kõnehäired

-         aeglane ebaregulaarne pulss

Ravi – enda soojusest ei piisa enam, vajalik väline soojus

kuum duss või vann, 40 kraadi

soojaveekott

kuuma 43 –44`C küllastatud õhu või hapnikuga veeauru sissehingamine

kuum jook ja söök, ei tohi kutsuda esile köhimist ega öökimist

kehakontakt

Tugev hüpotermia  alla 30 kraadi

-         teadvuse kaotus

-         laienenud silmapupillid

-         nõrk pulss.

Ravi – kui kehatemperatuur alla 30 kraadi, peaks üles soojenema peamiselt enda soojuse arvelt.

külmunud käed ja jalad katta kuiva riidega

välise soojusallikaga soojendada vaid rinda, kaela ja pead, et tüsta kehatemperatuuri

järkjärguline soojendamine on oluline

pidev silmside haige transportimisel.

KÜLMETUSEST HOIDUMINE – ÕIGE RIIETUMINE

 -         riietus ei tohi olla liiga paks ega õhuke

-         paksu riietuse korral tekib külmaoht võimalikust jahtumisest pärast tugevat higistamist

-         õhukese riietuse korral – keha jätkuva jahtumise tõttu

-         sõrmed, varbad ja kõrvad peavad soojas olema

-         hea oleks kanda reguleeritavat riietust – midagi saab lisada või ära võtta

-         riietus peaks olema kihiline, sest vahele jääv õhukiht hoiab soojust ja kaitseb külma eest

-         niiskumisel kaotavad riided võime isoleerida soojust, võib tekkida hüpotermia

-         vältida niiskust imevaid (puuvillaseid) riideesemeid naha vastas olevas riidekihis

-         alusriietus – niiskust läbilaskvad tehismaterjalid, sel juhul niiskus imendub ihult riidekihtide vahele ja kiht-kihilt aurustub Kaasajal selleks spetsiaalsed materjalid, riietusel ka vastav märge

-         üleriided õhku läbilaskvad ja kerged, kuid vett ja tuult pidavad, soovitavalt kergesti avatavad ning tihedalt suletavad

-         sokid polüprofüleenmaterjalist, peale võib tõmmata veel õhukesed sokid

-         jalanõud paraja suurusega, libisemiskindlad, jooksmisel amortisatsiooniga

Riietus on piisav, kui treeningu alguses tunnete kerget jahedust, mis peale 10 –15min tegevust kaob. Kui tunnete jätkuvalt liigset soojust, võtke üks riidekiht vähemaks