Ohtlikud toidulisandid
Ajakirja FOCUS küsimustele vastab Kölni Biokeemiainstituudi, Dopingu-uurimise Labori juhataja ning 1995. a surnud 'dopingupaavsti' Manfred Donike mantlipärija dr. Wilhelm Schänzer.
F: Dopinguainetega jäid viimati vahele tippsportlased - jooksja Dieter Baumann, maadleja Alexander Leipold, jalgrattur Andreas Kappes, sprinter Falk Balzer. Millega seda seletada?
W.S.: Alates 1999.a on turule jõudnud hulgaliselt toidulisandeid, mis sisaldavad nor-steroide (eelhormoone) ja ka steroide. Saksamaal on nende müük keelatud, sest kui nad on rikastatud hormooniainetega, siis pole nad enam mingid toidulisandid. Ikkagi müüakse neid vabalt.
F: Vitamiinide ja mineraalidega on neil vähe ühist, aga sildist saab ju teada, mida toode sisaldab.
W.S.: ... jah, kui see on pakendil kirjas.
F: Tootja on ju kohustatud kõike kirja panema?
W.S.: Põhimõtteliselt küll. Aga mitte igaüks ei oska vahet teha puhta ja reostatud toodangu vahel. Nii juhtubki, et endalegi aru andmata käsutatakse hormoonidega risustatud toodet.
F: Miks süütud tabletid-pulbrid võivad olla hormoonpreparaatidega rikastatud?
W.S.: On tootjaid, kes valmistavad nii vitamiine või valkusid, kui ka hormoonpreparaate. Nii mõnedki firmad ei suuda hoida sellist puhtust, mis välistaks hormoonainete sattumist teistesse toodetesse. Näiteks, kui ma siin oma laboris lihtsalt avaks üheainsa paki keelatud ainega, tuleks labor sulgeda, sest kõik ruumid oleksid täis selle aine kaduvväikseid osakesi.
F: Kui palju nandrolooni peaks üks sportlane teadlikult või kogemata saama, et doping oleks avastatav?
W.S.: Üks mikrogramm oleks täiesti piisav. Üks mikrogramm aga on üks sajatuhandik tabletis sisalduvast kogusest. See on nii tühine jälg, et sellele mingit tähelepanu ei pöörata.
F: Kas see võis olla sprinditähtede Merlene Ottey või Linford Christie vahelejäämise põhjus?
W.S.: Ei oska öelda, sest paljud sportlased “dopivad” ennast teadlikult; toidulisandeid kasutab aga valdav enamus tippsportlasi. Pealegi ei osata kahtlustada, et sees võib olla aineid, millest etiketil pole juttu.
F: ROK finantseerib teid 75 000 dollariga uuringute jätkamiseks. Testite umbes 600 toodet. Millise printsiibi järgi valite?
W.S.: Peamiselt selliste firmade tooteid, kes valmistavad nii hormoonidest vabu kui ka hormoonidega rikastatud toidulisandeid.
F:: Olete juba patuseid leidnud?
W.S.: Nandrolooni pole seni leitud jookides ega müslides. Seevastu Zink-, Cartini-, Kreatiin-, Tribulus-terrestri või Chrysintoodetes küll. Ka Guarana-toodetes.
F: On need ohtlikud ka harrastussportlastele?
W.S.: Eelhormoonide kohta puuduvad teaduslikult põhjendatud seisukohad. Steroidide ja anaboolika kohta on aga hirmuäratavaid näiteid maksatsirroosist ja verejooksust kuni südameinfarktini välja.
F: Mitu toodet sajast võivad olla ohtlikud?
W.S.: Stuttgarti labori andmetel kole palju: 140st tervelt 16. Pean vajalikuks lisada, et kui ka vaid kaks proovi oleksid positiivsed, seegi paneks tõsiselt mõtlema.
F: Teie soovitus tipp- ja harrastussportlastele?
W.S.: Oleme korduvalt hoiatanud mitmesuguste välismaiste toodete eest ja selliste firmade toodete eest, kes valmistavad üheaegselt toidulisanditega ka eelhormoonpreparaate. Hoolimata sellest kontrollimatu import suureneb ja laieneb. Meie soovitus: käed eemale toidulisandeist, mida toodetakse firmades, kus ei garanteerita kõrget kvaliteedikontrolli.
BOLESLAW WEIDEBAUM,
Ajakirjast FOCUS
Allikas: http://www.terviseleht.ee/200207/7_toit.php