Toidunakkus ja toidumürgitus

 

Toidunakkus e. -infektsioon on toiduhaigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidunakkuse arenemiseks organismis on vaja saada piisav annus mikroobe (nakkusdoos). Nakkusdoos oleneb mikroobi tõvestusvõimest ja inimese east, toitumusest, tervislikust seisundist jm. Ohustatud rühmad on väikelapsed, vanurid, rasedad, HIV-kandjad, vähihaiged jt., kelle vastupanuvõime on langenud.

Toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul bakterid paljunevad toidus ja produtseerivad seal toksiini. Kui sellist toitu on söödud, siis just selles olnud toksiinid (mitte niivõrd bakterid) põhjustavad haiguse.

Toidumürgistuse peiteperiood on lühike (minimaalselt ainult paar tundi), sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Toidunakkuste peiteperiood on pikem (vähemalt 6-8 tundi kuni mõni päev), sest bakterite paljunemiseks peensooles kulub aega.

Mitteinvasiivne vorm - bakterid kinnituvad soole sisepinnale ja paljunevad seal. Nad võivad produtseerida enterotoksiini. Soole epiteeli absorptsioonivõime langeb, suureneb vedeliku ja elektrolüütide sekretsioon soolde. Tekib äge kõhulahtisus rohke vesise väljaheitega (koolera, E. coli infektsioon).

Invasiivne vorm - bakterid tungivad soole seina rakkudesse. Mõned läbivad limaskesta, põhjustades põletikku, haavandeid või mädanikku sooles. Väljaheites on verd, mäda ja rohkelt lima. Mõnikord ei piirdu bakterite invasioon soolega, vaid nad jõuavad teistesse organitesse ja annavad kõhulahtisuse asemel hoopis erinevaid sümptomeid. (www.kliinik.ee)