Probiootikumid
Probiootikumideks nimetatakse elusmikroobidega toiduaineid, mille kohta arvatakse, et nad parandavad tervist seedekulgla mikroobikoosluse tasakaalustamise läbi.
Mõiste 'probiootikumi' asemele on pakutud ka terminit 'bioterapeutiline agent'
( biotherapeutic agent ), kuna see näitab, et kasutatakse spetsiifiliste terapeutiliste omadustega mikroorganisme.
Toite, mida peremeesorganism ei suuda seedida, kuid mis parandavad tervist sellega, et stimuleerivad valikuliselt ühe või mõne seedetrakti bakteri kasvu ja/või aktiivsust, nimetatakse prebiootikumideks.
Probiootikumidele esitatavad nõuded:
eraldatud inimese seedekulglast, tavaliselt vaid rinnapiimast toituva imiku väljaheitest
probiootiline bakter peab suutma elusalt läbima mao ja mitte alluma sapi toimele
peavad koloniseeruma seedekulglas – soolestiku seintel
peavad suutma soolestikus paljuneda
peavad omama soodsat mõju tarbija tervisele
peavad tehnoloogilise protsessi (e.g. kääritamise fermenteeritud piimatoodete puhul) kiiresti läbi viima
peavad parandama või hoidma samal tasemel toote maitse- ja lõhnaomadusi.
Mõju
Probiootikumidele omistatakse kasulikke toimeid :
antimikroobsete ainete tootmine
konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast
toksiinide retseptorite ensümaatiline modifitseerimine
antibiootikumide tarvitamisest, rotaviirustest ja kemoteraapiast tingitud kõhulahtisuse vältimine või leevendamine
peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine
Helicobacter pylori nakkuse vähendamine
allergiliste sümptomite leevendamine
kõhukinnisuse vähendamine
mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele
kasvajate preventsioon
kolesterooli ja triatsüülglütserooli taseme langetamine vereplasmas
parandavad laktoosi omastamist
toodavad vitamiine (B rühma omi) ja soodustavad nende imendumist.
Enamus neist mõjudest on tõestamata ja leidub teadlasi, kes on probiootikumide toime suhtes väga kahtleval seisukohal. Kahtlused on tingitud just nimelt sellest, et toimed organismile on suuresti kaudsed: e.g. vähendades kõhukinnisust, alandavad probiootikumid ka käärsoolevähi riski; probiootikumid hõivavad võimalike patogeensete bakterite elukoha (ehk siis ökoloogilise niðði); jms.
Tõenäolistelt on erinevatel probiootiliste bakterite tüvedel erinevad soodsad toimed organismile.
Probiotikumide efektiivsus ja ohutus
Laktoositalumatuse, kõhulahtisuse ja käärsoolevähi uuringud on näidanud, et mingiks märgatavaks efektiks peaks päevane doos olema 1..10 miljardit probiootilist bakterit.
Probiootilised bakterid, kord soolestiku koloniseerinud, ei jää sinna igaveseks. Nende kasulik mõju väheneb ka nende metabolismi ja kasvu käigus. Seepärast soovitatakse efektiivsuse säilitamiseks tarbida probiootikume iga päev.
Paljud probiootilised bakterid on läbi aegade kuulunud juuretistesse, mis viivad läbi fermentatsiooni ning seega loetakse neid ohutuks. Samas jääb alati võimalus, et probiootikimide tarbimine võib põhjustada infektsiooni, ning et erinevad inimesed reageerivad erinevatele tüvedele erinevalt.