Probiootikumid

 

Probiootikumideks nimetatakse elusmikroobidega toiduaineid, mille kohta arvatakse, et nad parandavad tervist seedekulgla mikroobikoosluse tasakaalustamise läbi.

Mõiste 'probiootikumi' asemele on pakutud ka terminit 'bioterapeutiline agent'

( biotherapeutic agent ), kuna see näitab, et kasutatakse spetsiifiliste terapeutiliste omadustega mikroorganisme.

Toite, mida peremeesorganism ei suuda seedida, kuid mis parandavad tervist sellega, et stimuleerivad valikuliselt ühe või mõne seedetrakti bakteri kasvu ja/või aktiivsust, nimetatakse prebiootikumideks.

Probiootikumidele esitatavad nõuded:

eraldatud inimese seedekulglast, tavaliselt vaid rinnapiimast toituva imiku väljaheitest

probiootiline bakter peab suutma elusalt läbima mao ja mitte alluma sapi toimele

peavad koloniseeruma seedekulglas – soolestiku seintel

peavad suutma soolestikus paljuneda

peavad omama soodsat mõju tarbija tervisele

peavad tehnoloogilise protsessi (e.g. kääritamise fermenteeritud piimatoodete puhul) kiiresti läbi viima

peavad parandama või hoidma samal tasemel toote maitse- ja lõhnaomadusi.

Mõju

Probiootikumidele omistatakse kasulikke toimeid :

antimikroobsete ainete tootmine

konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast

toksiinide retseptorite ensümaatiline modifitseerimine

antibiootikumide tarvitamisest, rotaviirustest ja kemoteraapiast tingitud kõhulahtisuse vältimine või leevendamine

peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine

Helicobacter pylori nakkuse vähendamine

allergiliste sümptomite leevendamine

kõhukinnisuse vähendamine

mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele

kasvajate preventsioon

kolesterooli ja triatsüülglütserooli taseme langetamine vereplasmas

parandavad laktoosi omastamist

toodavad vitamiine (B rühma omi) ja soodustavad nende imendumist.

Enamus neist mõjudest on tõestamata ja leidub teadlasi, kes on probiootikumide toime suhtes väga kahtleval seisukohal. Kahtlused on tingitud just nimelt sellest, et toimed organismile on suuresti kaudsed: e.g. vähendades kõhukinnisust, alandavad probiootikumid ka käärsoolevähi riski; probiootikumid hõivavad võimalike patogeensete bakterite elukoha (ehk siis ökoloogilise niðði); jms.

Tõenäolistelt on erinevatel probiootiliste bakterite tüvedel erinevad soodsad toimed organismile.

Probiotikumide efektiivsus ja ohutus

Laktoositalumatuse, kõhulahtisuse ja käärsoolevähi uuringud on näidanud, et mingiks märgatavaks efektiks peaks päevane doos olema 1..10 miljardit probiootilist bakterit.

Probiootilised bakterid, kord soolestiku koloniseerinud, ei jää sinna igaveseks. Nende kasulik mõju väheneb ka nende metabolismi ja kasvu käigus. Seepärast soovitatakse efektiivsuse säilitamiseks tarbida probiootikume iga päev.

Paljud probiootilised bakterid on läbi aegade kuulunud juuretistesse, mis viivad läbi fermentatsiooni ning seega loetakse neid ohutuks.  Samas jääb alati võimalus, et probiootikimide tarbimine võib põhjustada infektsiooni, ning et erinevad inimesed reageerivad erinevatele tüvedele erinevalt.