Millist vett osta?

 

Uusi mineraalvee sorte lisandub kauplustesse iga nädalaga. Mille poolest pakutavad veed üksteisest erinevad ja millised neist on tervisele kõige kasulikumad?

“Veejoomisel ja veejoomisel on suur vahe,” ütleb füsioloogiaprofessor Selma Teesalu. “Igas ajakirjas propageeritakse suviti ideed: kaheksa klaasi vett päevas. Kui juua suvel palavaga kraanivett, kaob see kiiresti neerude kaudu kehast, see on nagu organismi läbiuhtmine. Kuid selleks, et organismi ainevahetus oleks korras ja kehas säiliks normaalne vedeliku-, sealhulgas mineraalsoolade hulk, tuleks siiski juua mineraalvett. Millist täpselt, on igaühe individuaalne valik. Noortele, sportlikele inimestele suurema sooladesisaldusega, lastele ja vanuritele nn. lahjemat vett.”

Euroopa Liidu direktiivide kohaselt eristatakse naturaalset mineraalvett (gaseerimata või gaseeritud), allikavett, joogivett ja villitud vett. Eestis selline regulatsioon puudub, nii võivad meie rohkem kui 40 pudeldatud vee tootjat oma toodangut nimetada nii allika-, laua- kui ka joogiveeks. “ Teame ainult, et Eesti ainsad naturaalse mineraalvee tootjad on AS Värska Vesi ja Verska Mineraalvee OÜ,” kinnitab Tervisekaitseinspektsiooni nõunik Agnes Jürgens.

Jaguneb looduslikuks ja kunstlikuks

Tänapäeval nimetatakse mineraalveeks nii naturaalset mineraalvett kui ka nõrga soolasusega kunstlikult valmistatud vett, ravitoimet ei pea neil olema. Mida lugeda mineraalveeks, seda määravad rahvusvahelised normid - 1 liitris vees peab olema lahustunud tahket ainet rohkem kui 1 gramm.

Kunstlik mineraalvesi koosneb põhjaveest, millele on lisatud kas looduslikku mineraalvett või erinevaid mineraalsooli, samuti süsihappegaasi.

Vanim ja tuntum kunstlik mineraalvesi on Vichy, mille retsept on ühesugune nii Baltimaade kui Soome tootjail.

Erinevalt naturaalsest mineraalveest on kunstlike mineraalvete soolade sisaldus aga madal, sest kauplustes müüdav vesi peab vastavalt Euroopa Liidu direktiivile olema täiesti ohutu ka piiramatu tarbimise puhul.

OÜ Vesiserv juhatuse esimees, hüdroloog Anatoli Kuptsov soovitab igal juhul eelistada eestimaist vett. “Meie toodetav Allika vesi on pärit Endla looduskaitsealal asuvatest Norra allikatest, kuulub oma keemiliselt koostiselt nõrgalt mineraliseeritud hüdrokarbonaatsete vete klassi ning sisaldab suurel määral vaba kaltsiumi. Euroopas, muide, tuntakse seda tüüpi looduslikku vett nime all Evian,” muigab ta.

Pudeli sildilt vaata naatriumisisaldust

Euroopa Liidus jaotatakse mineraalveed soolasisalduse järgi rühmadesse. Väga madala mineraalsoolade sisaldusega vees on sooli vähem kui 50 mg liitri vee kohta. Madala ehk väikse mineraalsoolade sisaldusega vees jääb soolade sisaldus alla 500 mg/l.

Keskmise mineraalsoolade sisaldusega vees on mineraalsooli kuni 1000 mg/l, suure soolasisaldusega vees üle 1000 mg/l.

Mineraalvett valides tuleks eelkõige jälgida vee naatriumisisaldust, sest suure naatriumisisaldusega (üle 200 mg/l kohta) veed pole soovitatavad kõrge vererõhu korral, hoiatab Selma Teesalu.

Kaaliumi on rohkem nn. kunstlikes mineraalvetes, naturaalses mineraalvees on kaaliumi tavaliselt 5...20 mg/l. Kaaliumirikas vesi aitab väljutada liigset naatriumi (eriti oluline kõrgvererõhutõve puhul). Ka magneesium on olulise toimega bioelement, eriti närvisüsteemile.

Naistele kõrge kaltsiumisisaldusega

Üle 30 aasta vanustel naistel suureneb osteoporoosi ehk luukoe hõrenemise risk, selle vältimiseks tuleks päevas tarbida 700-1000 mg kaltsiumi. Kes ei soovi tarbida kaltsiumirikkaid, kuid samas suure rasvasisaldusega piimatooteid, võiks juua suure kaltsiumisisaldusega mineraalvett.

“British Journal of Nutrition” soovituste kohaselt peaksidki üle 30sed naised tarbima päevas vähemalt liitri võimalikult suure kaltsiumisisaldusega vett (isegi kuni 500 mg/l). “Piimatooteid täiesti menüüst välja jätta ma siiski ei soovitaks,” ütleb Selma Teesalu.

Palavaga joo Värskat

Saksa mineraalveetootjate infokeskus (www. mineralwasser.com) soovitab peale sportimist ja samuti palava ilmaga tarvitada võimalikult suure naatriumi-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusega vett (kokku umbes 1500 mg/l), et korvata kehast higiga eraldunud sooli.

Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi kiirendab seedimist, mineraalveega omastatud magneesium aga aitab lihastel lõdvestuda ning parandab lihaste taastumist.

Peale trenni joodav mineraalvesi peaks olema jahe (kuni 10 kraadi), sellise temperatuuriga vesi leevendab kõige optimaalsemalt vaheajus asuva janukeskuse ärritust.

Väga oluline on regulaarne mineraalvee joomine ka üle 50aastastele inimestele, sest vananedes joob inimene tavaliselt vähem vett.

Normaalne oleks, kui üle 50sed tarvitaksid 1,75 liitrit ehk 8 klaasi vett päevas.

Kui juuakse vähem, võivad tekkida elulised häired, ka südamehäired.

Organismil kulub rohkem vedelikku ka ravimite manustamisel, et maks suudaks keemiaga toime tulla ja vajalikke aineid organismile vastuvõetavaks muuta.

Pudeli- või kraanivesi?

Kraanivee poolt

Kalli pudelivee ostmisel pole vähemalt Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides mingit mõtet, sest arenenud riikide kraanivee ja pudeldatud joogivee kvaliteet on peaaegu ühesugune, selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) mullu avaldatud uuringust.

Pudelivesi ei ole paljudes maailma riikides ei tervislikum ega puhtam kui kraanivesi, kuid maksab kuni 1000 korda rohkem, teatas WWF.

Joogivee villimise tööstus teenib aastas 22 miljardit dollarit. Paljudel juhtudel on pudeli- ja kraanivee vahe ainult pudelis.

Kõige suurem oht seisneb pudelivee üha suurenevas tarbimises ja selle laastavas mõjus keskkonnale. Pudeliveetööstus kasutas 2000. aastal ära 1,5 miljonit tonni plastmassi, mis kahjustab keskkonda nii tootmisfaasis kui ka hiljem prügina.

Pudelivee poolt

Tallinnas läbib Ülemiste järve vesi keeruka protsessi, et sellest saaks tervisele ohutu joogivesi. Vee töötlemine hävitab küll kahjulikud bakterid, kuid muutub vee sisemine tasakaal, mis looduslikul nn. elaval veel on paigas.

Küsimusi tekitavad ka majapidamises kasutatavad filtrid. Väidetakse, et filter töötab efektiivselt 10 aastat või et selle abil saab puhastada 100 tonni vett, samas pole teada, missugused on filtreeritava vee algsed omadused, veetrassi olukord, mineraal- ja orgaaniliste ainete sisaldus enne ja pärast filtreerimist jne.

“Tänapäeval tuntakse ligemale kuut miljonit keemilist ühendit, millest umbes 25 000 on tunnistatud potentsiaalselt vähkitekitavateks, Ameerika teadurid on hiljuti nimetanud oma materjalides, et Ühendriikide joogivetest võib leida üle 250 spetsiifilise orgaanilise ühendi, mida senini pole suudetud identifitseerida,” ütleb bioloogiadoktor Rein Pork.

Aastate viisi tarbivad inimesed ka Eestimaa eri paigus joogiks kõlbmatut vett. Peale veekatkestusi võib saada kraanist vett, mis määrib pesu ja nõusid, rääkimata inimese siseorganeist.

Veest saab inimene umbes kümnendiku kehale vajaminevatest mineraalainetest, ülejäänud 90 protsenti peaks ta saama toiduga. Ometi on täheldatud, et seal, kus inimesed tarvitavad joogiks karedat kaltsiumi-magneesiumisooladerikast vett, esineb vähem südame-veresoonkonnahaigusi.

Miks pudelisse villitud mineraalvett karboniseeritakse?

Suur osa mineraalvetest küllastatakse rõhu all süsihappegaasiga, mida lisaainete registris tähistab kood E290. Karboniseeritud vees on bakterite paljunemine pärsitud. Kihiseva vee joomisel tundub jook jahedamana. Gaseeritud joogid ergutavad seedekulgla limaskesti, aitavad kaasa seedenäärmete talitluse kiirenemisele, tõhustavad soolte tööd ning soodustavad toitainete imendumist. Hommikul enne sööki joodud klaas mineraalvett soodustab soolestiku tühjenemist ja aitab vältida kõhukinnisust