Lihaste düsbilanss
Skeletilihasel on puhkeseisundis teatav pingeseisund, mida nimetatakse lihastoonuseks. Toonuse määravad
- elastsus
- lihasturgor
Toonuse tekitatakse neurogeenselt gamma –lihaskiudude poolt.
Närvi –lihase düsbilansid tekivad enamasti näiteks
- ühekülgne koormus
- kestev staatilises asendis istumine (autos) koos kestva seljaküfoosi asendiga ning ettepainutatud ülgadega ning painutatud puusadega.
Kehalisel koormusel lihastoonus oluliselt suureneb, samuti väsimusseisundis. Peale kontraktsiooni ei taastu aga lihastoonus otsekohe ja tekib nn. Lühenemisseisund, mis võibki teatud lihastes esile kutsuda lihaste düsbilansi, mis mõjutab liikumisel lihaste koordinatsiooni. Lihaste omavahelise koostoime alusel on võetud kasutusele lihaslingu mõiste.
Sportlastel kehalisest koormusest või mittesportlastel lihasnõrkusest põhjustatud seljavalud ja muud liigese –lihase hädad tekitasid arstidel varem suurt segadust diagnoosi panekul.
Sagedasemad lihaslühenemised esinevad
- m.rectus femoris 70%
- m. triceps surae 37%
- m.erector trunci 32
- ishiokruraal –lihased 22%
- m.iliopsoas 16%
- m.tensor fastsia latae 15%
- m.pectoralis major 10%
Sageli esineb üheaegne lühenemine – 1, 3 ja 4.
Düsbilanssi hinnatakse jõu ja liikuvuse vahekorra alusel
uuritud väärtuse ja normi vahekord
ühe jäseme võrdlus teisega (asümmetria vas/par, vigastatud/terve)
kahe liigesele kinnituva vastandliku lihase võrdlus (agonist/antagonist – painutaja/sirutaja)
sünergilise toimega lihaste võrdlus (m.Quadritseps femoris/m. vastus medialis)
Küfoosiga seljakahjustustel on näiteks lihasnõrkusele kalduvad kõhulihased lühenenud. Samas töötavad kühulihased sünergiliselt puusapainutajalihastega, mis on samuti üks enam lühenemiskalduvusega lihas.
Vale koormuse ja vigastuste üldised põhjused
- tehnikavead 30%
- ebapiisav ettevalmistus 20%
- treeningmetoodilised vead 20%
- kokkupõrked 20%
- kõrge lihaste ülekoormus, väsimusseisund 10%
Seega moodustavad koormuseks ebapiisav ettevalmistus, vead treeningmetoodikas (ühekülgsus) ja lihaste ülekoormamine kokku ligi 50% düsbilansi põhjustest. Just äkiline treeningkoormuse kasva ja korduvad tehnikavead on sagedasemaks põhjuseks.
Kestev lihaste vähene aktiivsus ja liialt ühekülgne lihaspingutus kahjustavad artromuskulaarset tasakaalu, vähem koormatud lihasrühmad nõrgenevad, kaotavad lihasjõu ja pinge. Düsbilanss tekib, kui lühenenud ja nõrgenenud lihaste tasakaal liigese – lihaste sümptoomid esile kutsub. Seepärast on düsbilanss spordis tavapärane nähtus. Sportlane ei pöördu arsti ega füsioterapeudi poole mitte düsbilansi, vaid liigese –lihase valu tõttu.
Kui lihaseid liialt koormata, aga samaaegselt on antagonistid nõrgad, võibki tekkida düsbilanss, näiteks biartikulaarsed lihased
- m. qudritseps femoris, m. triceps surae
- m.rectus femoris, m. gastrocnemius
Lihaste lühenemine on tippspordis tavaline nähtus ja esineb paratamatult kõigil. Vaid hüpermobiilsetel sportlastel (võimlemine) on düsbilanssi harva, kuid neil on seevastu ka suurem vigastusoht. Väiksem liigeste kaitstus lihaste poolt viib neil luunekroosini, tendinoosini, kondropaatiani jm. vanuse lisandudes tekivad ka düsbilansid, ilma et sportlik tulemus kannataks.
Düsbilanss esineb ka koolilastel, kuid siin põhjuseks selja alakoormus, mis kutsub esile selja- ja reielihaste lühenemissündroomi. Pühjuseks on noortel ka kehaehituse iseärasused ja vanuse suurenemine.
Düsbilansi tekkepõhjused
- lihaste alakoormus (lihasjõud), põhjustatuna krooniliselt madalast sensomotoorika ja vaheneuronite ärritusest
- lihaste vale koormus
- liigese retseptorite traumaatiline kahjustus,
- toetusaparaadi nõrkus.
Düsbilansi põhjus Teraapia
1. Alakoormus noores eas Mitmekülgne koolisport, treening
2. Monotoonsed liigutused Fõsioteraapia, spets. Lihasaktiivsus
3. vigastused, liigese blokeering jne diagnostika, füsioteraapia, lihastreening
4. Ühekülgne sportlik treening ÜKE; stretching, teised spordialad
5. Väsimus, kestev düsbilanss ÜKE, suunatud jõutreening (agonist/antagonist )
Düsbilanss võib liigestes esile kutsuda
- liigesekõhre kahjustus
- liigese instabiilsus
- vigastused
Düsbilanssi ärahoidmine ja ravi
Spordiarst – diagnoos peale lihastesti ja ortopeedilisi uuringuid
Spordifüsioterapeut – harjutused 8stretching, lihastreening)
Treener – ÜKE, lihastreeningu juhtimine
Sportlane – pidev “nõrkade kohtade” täiendav treening
Düsbilansi teket aitavad ära hoida:
pidev uute liigutuste spordimetoodiline arendamine
korrapärane üldkehaline ettevalmistus
koormuseelne ja –järgne venitusharjutuste läbiviimine
lihastasakaalu igakuine kontroll, vastava treeningprogrammi täitmine
intensiivse koormuse ja taastumise tasakaal
Neljakordne OM –võitja Emil Zatopek oma 70. sünnipäeval
“Ma oleksin paremaid tulemusi saavutanud, kui oleksin rohkem võimlemist teinud”.